Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise eesmärk on toetada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määrame ja maksame Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule.

Sotsiaaltoetuse arvutamise aluseks on sotsiaaltoetuste määr kuus, mis 2017. aastal on 25,57 eurot.

Kui sul on puude tõttu lisakulutusi, maksame sulle erivajadusest tulenevaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Lisakulud võivad olla seotud näiteks abivahendite või transpordi kasutamisega, hoolduse või rehabilitatsiooniga.

Kui sa ei ole koos puude taotlusega puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlust esitanud, siis toetuse saamiseks esita palun eraldi taotlus. Taotluse leiad meie blankettide lehelt sotsiaaltoetuste osast.

1. igal esmakordsel taotlemisel;

2. puudega lapse toetuselt üleminek puudega tööealise inimese toetusele;

3. puude raskusastme korduval tuvastamisel, kui toetuse maksmise lõpetamisest on rohkem kui 1 aasta.

1. puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest;

2. üleminekul puudega tööealise inimese toetuse maksmiselt puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmisele puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest.

Näide 1
Puudega lapse toetust makstakse kuni 25.05.2017. Isik saab tööealiseks (16+) 26.05.2017. Puude tuvastamise taotlus esitatakse 26.05.2017. 
Puudega tööealise inimese toetuse maksmiseks on vaja esitada taotlus.

Näide 2
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Puude tuvastamise korduvekspertiisi taotlus esitatakse 05.01.2017.
Puudega tööealise inimese toetuse maksmise jätkamiseks ei ole vaja toetuse taotlust esitada.

Näide 3
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Puude tuvastamise korduvekspertiisi taotlus esitatakse 01.06.2017.
Puudega tööealise inimese toetuse maksmise jätkamiseks on vaja esitada taotlus.

Näide 4
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Isik on saanud vahepeal vanaduspensioniealiseks ja esitab puude tuvastamise taotluse 05.01.2017.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmiseks ei ole vaja toetuse taotlust esitada.

Näide 5
Puudega tööealise inimese toetust maksti kuni 31.05.2016. Isik on saanud vahepeal vanaduspensioniealiseks ja esitab puude tuvastamise taotluse 01.06.2017.
Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse maksmiseks on vaja esitada taotlus.

Täpsemalt loe siit.

Püsivat töövõimetust tuvastas Sotsiaalkindlustusamet kuni 31.12.2016.a. Alates 1. jaanuarist 2017. a hindab töövõimetuse asemel töövõimet Töötukassa. Lisainfot töövõime hindamise kohta leiad aadressilt www.tootukassa.ee.

Kui sul on tuvastatud püsiv tähtajatu töövõimetus või invaliidsusgrupp, mis kehtib vanaduspensionieani, siis sa ei pea pöörduma Töötukassasse töövõime hindamiseks. Sinu otsus kehtib kuni vanaduspensioni eani.

Kui püsiv töövõimetus on eelnevalt tuvastatud, siis otsus on kehtiv kuni otsusel märgitud kuupäevani. Selle perioodi jooksul maksame sulle töövõimetuspensionit.

Palun pöördu Töötukassasse töövõime hindamiseks siis, kui sinu korduvekspertiisi tähtaeg kätte jõuab. Vajaduse korral võid esitada Töötukassasse taotluse töövõime hindamiseks ka enne tähtaja lõppu, nt kui sinu terviseseisundis on olulised muutused.

Töövõime hindamiseks saad taotluse esitada:

• töötukassa maakondlikus esinduses kohapeal, kus taotluse täitmisel abistab juhtumikorraldaja. Kuna taotluse täitmine võtab aega (1–1,5 tundi), siis soovitame kohtumise aja eelnevalt kokku leppida. https://www.tootukassa.ee/kontaktid/tootukassa-esindused

• Töötukassa iseteenindusportaalis www.tootukassa.ee või

• saates enda poolt täidetud taotluse Töötukassa maakondlikku osakonda posti või e-posti teel. Taotluse vormi leiate https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoime-hindamine.

Kuue kuu jooksul enne töövõimehindamise taotluse esitamist pead olema käinud oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kindlasti teavitage vastuvõtul oma arsti, et pöördumise põhjus on töövõime hindamise taotlemine. Arst kirjeldab sinu terviseseisundit ja sisestab andmed tervise infosüsteemi.

Töövõimet hindab taotluse ja terviseandmete põhjal eraldi ekspertarst, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt, kes on sinuga tegelenud. Töötukassa teeb otsuse sinu töövõime kohta ekspertarsti arvamuse põhjal.

Töövõime hindamise taotlusega koos esita ka töövõimetoetuse taotlus. Kui sul on osaline töövõime või töövõime puudub, siis on sul õigus saada töövõimetoetust.

Töövõime hindamisest ja töövõimetoetusest saad lähemalt lugeda: https://www.tootukassa.ee/toovoimereform.

Vajadusel osutab töötukassa sulle tööle saamiseks või tööl püsimiseks tööturuteenuseid.

Kui soovid samal ajal taotleda puude raskusastet, saad seda teha koos töövõime hindamisega töötukassas. Puuet tuvastab ja sotsiaaltoetus määrab ikka Sotsiaalkindlustusamet.

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Tulenevalt isiku vanusest, so laps (kuni 16-aastane laps), 16-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene (edaspidi tööealine inimene) ja vanaduspensioniealine inimene, tuvastatakse puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud erinevatel alustel.

Lapsel (kuni 16-aastasel lapsel) ja vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:

–sügav, kui inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
–raske, kui inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
–keskmine, kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

Tööealisel inimesel (16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel) tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest järgmiselt:

–sügav, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;
–raske, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
–keskmine, kui inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

Tööealise inimese puudest tulenev lisakulu on puudest tingitud takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite korrashoiule, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele, mida ei finantseerita ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest.

Tööealisele inimesele puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse, arvestades tööealise inimese vajadusi (ravimid, transport, abivahendid, erivajadused riietusele ja jalatsitele, suurenenud majapidamiskulutuste hüvitamise vajadus, kommunikatsioonivahendid) ja tema kompenseerimata funktsioonihäirete suurusi. Lisakulude suuruse arvutamiseks on välja töötatud algoritm.

Puude ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste.

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Taotluse vorm on kättesaadav pensioniametis, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest taotluse täitmisel või Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis blanketid/ekspertiisi blanketid. Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna pensioniameti klienditeenindusse, võib taotluse täita ka puuet taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi muu abistaja. Lisaks taotluse täitja allkirjale peab taotlusel olema ka ekspertiisi taotleva inimese või tema seadusliku esindaja allkiri. Täidetud taotluse võib tuua pensioniametisse, saata posti või e-posti teel. Pensioniametite postiaadressid ja e-posti aadressid ning klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel päise “Kontakt” alt.

Taotluses märgib inimene oma perearsti või teda raviva eriarsti (edaspidi: arst)andmed, kellel on puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks vajalikud andmed tema terviseseisundi kohta.

Juhul, kui isik taotleb puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude ja püsiva töövõimetuse tuvastamist üheaegselt, täidetakse ühine ekspertiisitaotlus.

Kui ekspertiisitaotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid ei ole ekspertiisiks piisavad, määrab Sotsiaalkindlustusamet inimesele tähtaja puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks.

Juhul, kui inimene ei ole Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud tähtajaks esitanud täiendavaid andmeid või puuduvaid dokumente, menetlus lõpetatakse.

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude korduvaks taotlemiseks esitab inimene ekspertiisiotsuses määratud puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude korduvekspertiisi tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile uue ekspertiisitaotluse. Terviseseisundi või muu asjassepuutuva olukorra muutumisel võib inimene taotleda uut ekspertiisi enne korduvekspertiisi tähtaja saabumist.

Sotsiaalkindlustusamet küsib inimese terviseseisundi kirjelduse arstilt, kelle andmed on ekspertiisitaotluses nimetatud.

Arst koostab vormikohase terviseseisundi kirjelduse ja esitab selle Sotsiaalkindlustusametile. Terviseseisundi kirjelduse vorm on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis blanketid/ekspertiisi blanketid.

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise ekspertiis tehakse dokumentide alusel, inimene ekspertiisi tegijaga kohtuma ei pea.

Teatud juhtudel koostatakse isikule enne puudeotsuse tegemist rehabilitatsiooniasutuses Sotsiaalkindlustusameti suunamisel isiklik rehabilitatsiooniplaan. Plaan koostatakse:

1) igale puude raskusastme määramist taotlevale lapsele;
2) tööealisele inimesele, kui see on vajalik puude raskusastme tuvastamiseks.

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude kohta vormistab Sotsiaalkindlustusamet kirjalikuotsuse, mis saadetakse isikule. Otsusest teavitatakse terviseseisundi kirjelduse esitanud arsti.

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude ekspertiisi teostamise tavapärane pikkus on kuni poolteist kuud. Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas ei kaota.

Kui inimene ei nõustu ekspertiisi otsusega, võibta 3 kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast pöörduda vaidega. Sotsiaalkindlustusameti (Lembitu 12, 15092 Tallinn) juures asuvasse vaidluskomisjoni. Vaides tuleb põhjendada, miks inimene otsusega nõus ei ole.

Isikule määratud sügav, raske või keskmine puue annab õiguse taotleda puudega inimese sotsiaaltoetusi, selleks on vajalik täita puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlus. Taotluse vormi saab elukohajärgsest pensioniametist (aadressid, kontaktandmed ja vastuvõtuajad leiate Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt päise “Kontakt” alt) või Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt ”Sotsiaalkindlustusameti blanketid” alt. Taotluse sotsiaaltoetuste määramiseks võib isik esitada ka koos puude ekspertiisi taotlusega.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SRT) osutamist korraldab sotsiaalkindlustusamet (SKA).

Juhul, kui SRT vajaduse hindamisel selgub, et inimene vajab SRT, siis sotsiaalkindlustusamet võtab inimeselt üle teenuse eest tasu maksmise kohustuse ehk lihtsamalt öeldes suunab teenusele.

SRT kohta käsitlevate õigusaktidega saad tutvuda meie õigusaktide lehel https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/oigusaktid#Sotsiaalteenuste%20ja%20ekspertiisi%20%C3%B5igusaktid

SRT on sotsiaalteenus, mis mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. SRT kaudu inimene ja pere õpivad, kuidas saada igapäevaselt hakkama terviseseisundist tingitud erivajadustega. SRT ei ole taastusravi, kus tegeletakse inimese ravimisega.

Teenus on eesmärgipärane. SRT eesmärk on õpetada ja arendada igapäevaelu oskusi, suurendada võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist. 

SRT on olemuselt aktiivne, st et inimene teeb ise võimetekohaselt kõiki tegevusi, mida eesmärgi saavutamiseks on vaja teha – näiteks võimleb või õpib abivahendi abil riietumist. Neid oskusi harjutatakse rehabilitatsioonispetsialisti juhendamisel ja abiga, kuid lisaks annab spetsialist harjutusi ja ülesandeid, mida teha kodus iseseisvalt või koos pereliikme/hooldajaga. Kuna rehabilitatsiooniteenuse tulemuslikkuse eelduseks on alati inimese aktiivne osalus, siis passiivsed protseduurid nagu massaaž, ravivann, soolakamber, külmaravi jmt ei kuulu rehabilitatsiooniteenuste hulka.

SRT on kompleksne teenus, st et inimesel on mitu probleemi, mille lahendamine ei ole võimalik üksikteenuste (nt tugiisik, taastusravi) abil, vaid nõuab mitme eriala spetsialistide (rehabilitatsioonimeeskonna) sekkumist.

SRT eesmärkide saavutamiseks osutatakse vajadusel järgmisi teenuseid:

• Tegevusterapeudi teenus
• Loovterapeudi teenus
• Sotsiaaltöötaja teenus
• Psühholoogi teenus
• Eripedagoogi teenus
• Logopeedi teenus
• Füsioterapeudi teenus
• Kogemusnõustaja teenus
• Arsti teenus
• Õe teenus

Teenuseid osutatakse nii individuaalselt kui perele või grupis, välja arvatud arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt. Teenuste täpse loetelu ja sisu kirjelduse leiad https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf (PDF).

Teenus on ajaliselt piiritletud, st seda ei osutata pidevalt ega eluaegselt, vaid eesmärgi täitmiseks vajaliku aja jooksul.

Alates 16 ja vanemate isikute sotsiaalset rehabilitatsiooni ja erihoolekannet puudutavate küsimuste korral aitavad lahenduse leida meie juhtumikorraldajad.
Juhtumikorraldaja aitab vastata küsimustele, mis on seotud erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenusele suunamisega ning on abiks sobiva teenuseosutaja valimisel. Samuti aitab juhtumikorraldaja lahendada teenuse osutamise käigus tekkinud muresid.
 
Palume juhtumikorraldaja vastuvõtule tulles sobiv aeg eelnevalt kokku leppida!
 
Juhtumikorraldajate kontaktid oleme koondanud eraldi faili juhtumikorraldajad rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeasutuste ja kohalike omavalitsuste kaupa. (25.43 KB, XLSX)

Laste SRT puudutavate küsimuste korral aitavad lahenduse leida meie rehabilitatsiooni peaspetsialistid. Peaspetsialistide kontaktid oleme koondanud eraldi faili peaspetsialistid rehabilitatsiooniasutuste kaupa (26.15 KB, XLSX).

Kogu info leiad siit.