Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Tulenevalt isiku vanusest, so laps (kuni 16-aastane laps), 16-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene (edaspidi tööealine inimene) ja vanaduspensioniealine inimene, tuvastatakse puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud erinevatel alustel.
Lapsel (kuni 16-aastasel lapsel) ja vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest järgmiselt:
–sügav, kui inimene vajab ööpäevaringselt pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
–raske, kui inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
–keskmine, kui inimene vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
Tööealisel inimesel (16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel) tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest järgmiselt:
–sügav, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;
–raske, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
–keskmine, kui inimese igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
Tööealise inimese puudest tulenev lisakulu on puudest tingitud takistuste vähendamiseks vähemalt kord kuus tehtavad kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite korrashoiule, majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele, mida ei finantseerita ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest.
Tööealisele inimesele puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse, arvestades tööealise inimese vajadusi (ravimid, transport, abivahendid, erivajadused riietusele ja jalatsitele, suurenenud majapidamiskulutuste hüvitamise vajadus, kommunikatsioonivahendid) ja tema kompenseerimata funktsioonihäirete suurusi. Lisakulude suuruse arvutamiseks on välja töötatud algoritm.
Puude ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste.
Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Taotluse vorm on kättesaadav pensioniametis, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest taotluse täitmisel või Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis blanketid/ekspertiisi blanketid. Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna pensioniameti klienditeenindusse, võib taotluse täita ka puuet taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi muu abistaja. Lisaks taotluse täitja allkirjale peab taotlusel olema ka ekspertiisi taotleva inimese või tema seadusliku esindaja allkiri. Täidetud taotluse võib tuua pensioniametisse, saata posti või e-posti teel. Pensioniametite postiaadressid ja e-posti aadressid ning klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel päise “Kontakt” alt.
Taotluses märgib inimene oma perearsti või teda raviva eriarsti (edaspidi: arst)andmed, kellel on puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks vajalikud andmed tema terviseseisundi kohta.
Juhul, kui isik taotleb puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude ja püsiva töövõimetuse tuvastamist üheaegselt, täidetakse ühine ekspertiisitaotlus.
Kui ekspertiisitaotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid ei ole ekspertiisiks piisavad, määrab Sotsiaalkindlustusamet inimesele tähtaja puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks.
Juhul, kui inimene ei ole Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud tähtajaks esitanud täiendavaid andmeid või puuduvaid dokumente, menetlus lõpetatakse.
Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude korduvaks taotlemiseks esitab inimene ekspertiisiotsuses määratud puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude korduvekspertiisi tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile uue ekspertiisitaotluse. Terviseseisundi või muu asjassepuutuva olukorra muutumisel võib inimene taotleda uut ekspertiisi enne korduvekspertiisi tähtaja saabumist.
Sotsiaalkindlustusamet küsib inimese terviseseisundi kirjelduse arstilt, kelle andmed on ekspertiisitaotluses nimetatud.
Arst koostab vormikohase terviseseisundi kirjelduse ja esitab selle Sotsiaalkindlustusametile. Terviseseisundi kirjelduse vorm on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis blanketid/ekspertiisi blanketid.
Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise ekspertiis tehakse dokumentide alusel, inimene ekspertiisi tegijaga kohtuma ei pea.
Teatud juhtudel koostatakse isikule enne puudeotsuse tegemist rehabilitatsiooniasutuses Sotsiaalkindlustusameti suunamisel isiklik rehabilitatsiooniplaan. Plaan koostatakse:
1) igale puude raskusastme määramist taotlevale lapsele;
2) tööealisele inimesele, kui see on vajalik puude raskusastme tuvastamiseks.
Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude kohta vormistab Sotsiaalkindlustusamet kirjalikuotsuse, mis saadetakse isikule. Otsusest teavitatakse terviseseisundi kirjelduse esitanud arsti.
Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude ekspertiisi teostamise tavapärane pikkus on kuni poolteist kuud. Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas ei kaota.
Kui inimene ei nõustu ekspertiisi otsusega, võibta 3 kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast pöörduda vaidega. Sotsiaalkindlustusameti (Lembitu 12, 15092 Tallinn) juures asuvasse vaidluskomisjoni. Vaides tuleb põhjendada, miks inimene otsusega nõus ei ole.
Isikule määratud sügav, raske või keskmine puue annab õiguse taotleda puudega inimese sotsiaaltoetusi, selleks on vajalik täita puuetega inimeste sotsiaaltoetuse taotlus. Taotluse vormi saab elukohajärgsest pensioniametist (aadressid, kontaktandmed ja vastuvõtuajad leiate Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt päise “Kontakt” alt) või Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt ”Sotsiaalkindlustusameti blanketid” alt. Taotluse sotsiaaltoetuste määramiseks võib isik esitada ka koos puude ekspertiisi taotlusega.