Põhja Tallinna Sõnumid 12.03.2010
Pelgulinna Seltsi seltsidaamid tutvusid erinevate usunditega.
Pelgulinnas on juba mõnda aega tegutsenud seltsidaamid, kes on tunnustatud vabatahtliku heategevustöö tegijad. Kui te pole neist veel kuulnud, siis enesereklaamiks pole neil tuge ja suhtlust vajavate inimeste kõrvalt tõesti aega jäänud. Pelgulinna seltsidaamide puhul on tegemist kahe vabatahtlike grupiga: Pelgulinna Seltsi seltsidaamide ja Tallinna Onkoloogia Dispanseri tugigrupiga ESTILCO. Grupid on tihedalt üksteisega seotud, seda sooviga ulatada abivajajale sõbrakäsi.
Põhja-Tallinn on paljurahvuseline linnaosa. Et kvaliteetset abi pakkuda, peab seltsidaam olema avara silmaringiga ning tundma rahvuste kultuurilist omapära ja oskama sellega arvestada. Samuti tuleb kursis olla päevaprobleemidega. Ei tohi unustada ka eakate haigustest ja puudest tingitud vajadusi. Seetõttu arendavad seltsidaamid end pidevalt, kuulates loenguid, külastades kultuuriasutusi jne.
Eelmisel sügisel otsustati tutvuda Tallinna erinevate usundite ja nende pühamutega. Esmalt külastati uut juudi sünagoogi Karu tänaval. Tutvuti sünagoogi ruumide ning usukommete ja perekondlikke rituaalidega. Samuti räägiti Jeruusalemmast, nutumüürist ja paljust huvitavast seoses juutlusega.
Järgmine ekskursioon toimus Ukraina kreeka-katoliku kirikusse Laboratooriumi tänavas, kus avanes võimalus osa võtta jumalateenistusest koos vee õnnistamisega. Kirik ise on ühtlasi ka Ukraina kultuuri keskuseks. Meie oma kaunis kodukirik, Peeteli kirik, on Pelgulinna vaatamisväärsus. Peeteli koguduse elluäratamisel ning sellele Preesi tänaval asuva kultushoone tagastamisel on suur panus Pelgulinna Seltsil ja tema endisel esimehel Hugo Avilal. Neljapäeviti käib kirikus koos Memmede ring, kellega seltsidaamid kohtuma läksid. Memmede ringi on aastaid juhatanud alati heatujuline ja särav Merle Allikvee.
Lisaks kirikute külastamisele on seltsidaamid osa võtnud Tallinna Kinomajas toimunud Pimedate Ööde Filmifestivali PÖFF seanssidest ning roheliste poolt organiseeritud loodusfilmide läbivaatustest. Lähitulevikus on Pelgulinna seltsidaamidel kavas kohtumine dietoloogiga ning veel mitme pühakojaga tutvumine, samuti individuaalvestlused psühholoogiga.
Lõpetuseks oleme valmis koostööks kõigiga, keda ei jäta ükskõikseks ligemeste käekäik ja hingerahu, ning soovime südamest, et häid inimesi oleks meie kõigi elus rohkem.
Pelgulinna Seltsi seltsidaamid
Põhja Tallinna Sõnumid 03.04.2009
MTÜ Pelgulinna Seltsi Seltsidaamid
Viis aastat tagasi külastasid Islandi seltsidaamid Põhja Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda, mille juhataja Mart- Peeter Erss viis nad kokku MTÜ Pelgulinna Seltsi juhatuse aseesimehe Pille- Maris Arroga. Sellest kohtumisest sai alguse seltsidaamide liikumine Põhja-Tallinnas. Tegu on projektipõhise tegevusega, mida on rahastanud Põhja-Tallinna Valitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Koostööpartneriteks on MTÜ Tehisuurisega Inimeste Ühing ning Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond.
Pelgulinna seltsidaamide tegevus on suunatud inimestele, kellel tervisehädade tõttu puuduvad võimalused, et osaleda huvitegevuses ja ühiskondlikus
elus. Kõrge iga on ühest küljest suur õnn, kuid seda ainult juhul, kui on säilinud tervis. Teisalt kaasneb kõrge eaga sageli üksindus, sest üle on elatud kõik oma lähedased ja sõbrad. Isegi kui neil on lapsed või lapselapsed, ei teki põlvkondadevahelise erinevuse tõttu vestlusteks vajalikku teineteisemõistmist. Siin võivad eakale vajalikul määral vestluspartneriteks osutuda ainult samaealised, st samalaadse elukogemusega inimesed: seltsidaamid, kes külastavad suhtlemisvaeguse all kannatavaid inimesi nende kodudes või kellega minnakse koos jalutama.
Iga kuu kolmandal reedel kogunetakse Pelgulinna rahvamajja ühisele teeõhtule koos teiste Pelgulinna eakatega, kus peale meelelahutuse pakutakse ka päevakajalist teavet. Projektis osalemine on kasulik nii tugiisikule kui ka tema kliendile. Tugiisikule on kaasinimeste aitamine eelkõige eneseteostuse võimalus. Kliendile, aga sageli ka tema pereliikmetele, pakutakse peamiselt emotsionaalset tuge. Spetsiifilisema sihtrühma moodustavad inimesed, kellele mingil põhjusel on rajatud stoom.
Aktiivselt tegutsevaid seltsidaame on praegu umbes kümme. Nendega on liitunud 32 stoomiga tugiisikut. Kõik nad on pensioniealised ja teevad tugiisiku tööd vabatahtlikena. Igal seltsidaamil on ainulaadne elukäik, millest ta ammutab abistaja tööks vajalikke kogemusi. On küüditatuid, endisi skaute, kõrgema ja vähem kõrgema haridusega tugiisikuid, mis võimaldab leida igale abivajajale sobiva tugiisiku. Enamik kliente on eestikeelsed, kuid on ka vene keelt kõnelevaid. Vahel on seltsidaami ja tema kliendi vahel arenenud usalduslikud sõbrannasuhted. Kuid valdavalt on seltsidaamide töö psüühiliselt väsitav. Läbipõlemise vältimiseks vajavad osad neist aeg-ajalt lühi- või pikaajalist puhkust. Samuti korraldatakse tugiisikutele mitmesuguseid koolitusi ja lõõgastumisvõimalusi.
Pelgulinna seltsidaamide abi on kasutanud Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond, et leevendada oma koduteenusel olevate üksindust kurtnud klientide hingehäda. Sotsiaalhoolekande osakonna iga sotsiaalhooldustöötaja teenindab mitut klienti. Abistatakse sisseostude tegemisel, koristamisel, asjaajamisel, arstiabi korraldamisel ja paljus muus, kuid lihtsalt vestlemiseks jääb aega vajaka. Loomulikult ei asenda seltsidaamid hooldustöötajat, kuid nende abi võimaldab nende tööaega tõhusamalt kasutada, toob vaheldust klientide igapäevaellu ja avardab nende sotsiaalset võrgustikku.
Viienda sünnipäeva künnisel olevad Pelgulinna seltsidaamid ootavad oma ridadesse uusi liikmeid. Kõigil, kes tunnevad, et soovivad end teostada seltsidaamina teisi inimesi aidates, palume soovist teada anda telefonil 516 3235 Pille-Maris Arro või 521 1978 Kai Keller, e-postil marispille@hot.ee või kai.keller@tallinnlv.ee. Samadel kontaktidel oodatakse teavet abivajavate inimeste kohta. Ärge häbenege pöörduda, sest jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm aga kahekordne rõõm.
Kai Keller
sotsiaalhoolekande osakond
Põhja Tallinna Sõnumid 23.02.2005
Vabatahtlikud vanuriteaitajad käisid Soomes õppereisil
Möödunud aasta lõpul külastasid Maia Reet Ehandi organiseerimisel tasuta Põhja-Tallinna vanureid hooldavad inimesed Helsingit.
Külastasime Helsingi Kamppi päevakeskust, mis rabas oma suuruse ja kaunidusega. Moodsas kolmekorruselises majas käis rahvarohke elu: töötasid kohvikud, erinevad huvialaringid, raamatukogu, näitused vabatahtlike töödest, draamastuudio jne. Meie külaskäigu ajal valmistuti jõuludeks. Soome eakad, keda seal kohtasime, olid särasilmsed ja optimistlikud. Päev Helsingis lõppes meile Kaljukirikus kontserdi kuulamisega. Idakeskuse Vabatahtlik Keskus tegutseb kahe energilise ja teotahtelise daami eestvedamisel juba üle 15 aasta.
Lapsed ootavad mängides vanemaid
Keskuses töötab 150 vabatahtlikku, kes aitavad ligi 500 inimest. Keskuses töötab peretuba, kus lapsed mängivad niikaua, kui vanemad loenguid kuulavad. Toimuvad keeltekursused, töötavad erinevad huvialaringid, kord nädalas kohtutakse kohvik-jututoas. Eakaid kodudes külastavate vabatahtlike järele on Soomes suur nõudlus. Kord kuus toimub vabatahtlike tugiisikute pidulik koosviibimine, neile võimaldatakse soodushindadega teatripileteid ning suvel korraldatakse 3-4-päevane suvelaager. Tihe koostöö on neil Punase Ristiga. 2003. aasta septembris kutsuti Põhja- Tallinna sotsiaalhoolekande osakonnas Mart-Peeter Erssi eestvedamisel kokku aktiiv, kes hakkaks organiseerima ja juhendama vabatahtlike tegevust koduhoolduse klientidega.
Tervis tingib kodukülastuse
Paljud kodukliendid ei saa tervislikel põhjustel kodunt välja ja seetõttu kannatavad üksildustunde ja suhtlemisvaeguse käes. Otsustati pakkuda seltsi üksi elavatele eakatele. Sotsiaalosakonna initsiatiivil organiseerisime Pelgulinna Seltsi juurde vabatahtlike tugiisikute grupi, kellega liitusid Tehisuurisega Isikute Ühingu tugiisikud. Alustasime 20 vabatahtlikuga. Praeguseks oleme kümnekesi, kuid meile tuleb vabatahtlikke juurde. Abivajajaid on igal tugiisikul 2 kuni 4, sellest teenusest saab aga kasu nii abivajaja kui vabatahtlik, pereliikmed, naabrid, endised töökaaslased, asum. Suhtlemine erinevate inimestega pakub rahuldust, tõstab toonust ja elutahet.
Erss seab eeskujuks
Vabatahtlikud külastavad meie asumi üksi elavaid eakaid nende kodudes. Nad on ühtlasi nõustajad, kuulajad, seltsilised, abilised jne. Sotsiaalosakonna juhataja Mart-Peeter Erssi sõnul teevad vabatahtlikud tänapäeval väga vähe omal initsiatiivil tööd. «Meil on väga hea meel, et kolmas sektor meie linnaosas on võtnud südameasjaks aidata teisi, kel on raskusi igapäevatoimingutega toimetulemisega,» ütles Erss. Sellist tööd saab teha ainult inimene, kes teeb seda südamega, kes võib olla on olnud ka iseendaga vastuolus, on sellest välja tulnud ja oskab nüüd teisi aidata. Mõnikord leevendab üksindustunnet ainult ühes ruumis olemine, alati ei pea rääkima. Samaealised või sama puudega inimesed mõistavad teineteist paremini. Puudega inimesed on sageli nagu varjus elav kogukond, kellest avalikkus teab suhteliselt vähe ja kelle probleemid on vähetuntud. Järjest rohkem eakaid soovib endale meeldivat vestluskaaslast kodus. See näitab vabatahtlike töö vajalikkust ka meie ühiskonnas. Vabatahtlikud on kokku tulnud omast heast tahtest, materiaalset kasu saamata. Regulaarselt kord kuus toimub vabatahtlike koosolemine Pelgulinna Seltsi ruumides. Alates veebruarist aga asjaosaliste endi soovil kaks korda kuus. Toimus pidulik jõuluõhtu Lõime vanuritemajas. Õppusi on läbi viinud erineva ala lektorid, samuti on võtnud vabatahtlikud osa seminaridest onkoloogiadispanseri juures.
Kõigil, kes sooviksid meiega ühineda olenemata emakeelest, palun võtke ühendust telefon 645 7890, Vilma Prisjaznaja, Lõime vanuritemaja, telefon 673 8644, Pille Maris Arro Pelgulinna Selts. Täname Põhja-Tallinna valitsust meile osutatud igakülgse abi eest.
Pille Maris Arro,
Pelgulinna Selts
